Männiriisikad Mahtra Talurahvamuuseumis 08. detsember Gerli.Korol
Männiriisika rühm külastas kolmapäeval 8.detsembril Mahtra Talurahvamuuseumi, võttes osa muuseumiprogrammist „Jõulud rehetares.“
Kõigepealt sõitsime peamajja ning vaatasime üle püsieksponaadid, milleks olid vanad mõisa ning põhiliselt Eesti talupoja tarbeesemed. Nende abil saime ettekujutuse 19. sajandi talupoja elust. Edasi sõitsime Atla- Eeru kõrtsihoonesse, kus lahke perenaine hämaras ja suitsuses tares meid vastu võttis. Võõraid hääli kuuldes kobis ka peremees parsilt alla. Perenaisel oli laud kaetud piparkookide ja teega. Esmalt läks Tenno koos peremehega rehe alla õlgi tooma, et jõulud saaksid tuppa tulla. Muidugi küsiti perenaiselt selleks ka luba, luba saadud, viidi õled tuppa. Perenaine pakkus lastele sooja leiba ja rääkis kuidas vanasti pühi peeti. Krõbistasime leiba, piparkooke ning rüüpasime teed. Suitsutare suits pani veidi silmad kipitama aga olemine oli õdus ja veidi ka müstiline.
Mingil hetkel oli peremees kadunud, väljast kostis kuljuste kõlinat, siis aga koputust uksele. Ukse taga oli jõulusokk, kes pererahvale vitsaga õnne tuli tooma. Jõulusokk kutsus lapsi mängima mängu" Nii ja naa". Selles mängus pidid lapsed hiljem pante lunastama. Veel mängiti pulkade liigutamist, õlenukumängu ja jõulusokuga said lapsed vägikaigast vedada. Mängu lõpus jõulusokk kaotas ning tuiskas solvunult tarest välja. Perenaisega mängisid lapsed kapsapea peitust. Aeg möödus mängides kiiresti ning varsti oligi aeg peremehe ja perenaisega hüvasti jätta. Lastele väljasõit meeldis, sest kõik oli tänapäeva elust nii erinev.
Männiriisika rühm külastas kolmapäeval 8.detsembril Mahtra Talurahvamuuseumi, võttes osa muuseumiprogrammist „Jõulud rehetares.“
Kõigepealt sõitsime peamajja ning vaatasime üle püsieksponaadid, milleks olid vanad mõisa ning põhiliselt Eesti talupoja tarbeesemed. Nende abil saime ettekujutuse 19. sajandi talupoja elust. Edasi sõitsime Atla- Eeru kõrtsihoonesse, kus lahke perenaine hämaras ja suitsuses tares meid vastu võttis. Võõraid hääli kuuldes kobis ka peremees parsilt alla. Perenaisel oli laud kaetud piparkookide ja teega. Esmalt läks Tenno koos peremehega rehe alla õlgi tooma, et jõulud saaksid tuppa tulla. Muidugi küsiti perenaiselt selleks ka luba, luba saadud, viidi õled tuppa. Perenaine pakkus lastele sooja leiba ja rääkis kuidas vanasti pühi peeti. Krõbistasime leiba, piparkooke ning rüüpasime teed. Suitsutare suits pani veidi silmad kipitama aga olemine oli õdus ja veidi ka müstiline.
Mingil hetkel oli peremees kadunud, väljast kostis kuljuste kõlinat, siis aga koputust uksele. Ukse taga oli jõulusokk, kes pererahvale vitsaga õnne tuli tooma. Jõulusokk kutsus lapsi mängima mängu" Nii ja naa". Selles mängus pidid lapsed hiljem pante lunastama. Veel mängiti pulkade liigutamist, õlenukumängu ja jõulusokuga said lapsed vägikaigast vedada. Mängu lõpus jõulusokk kaotas ning tuiskas solvunult tarest välja. Perenaisega mängisid lapsed kapsapea peitust. Aeg möödus mängides kiiresti ning varsti oligi aeg peremehe ja perenaisega hüvasti jätta. Lastele väljasõit meeldis, sest kõik oli tänapäeva elust nii erinev.
