Uudised

Lasteaia lõpetamine 30. mai Gerli.Korol


Reedel, 28. mail, toimus lasteaias lõpupidu. Need peod on alati natuke kurvad aga siiski rõõmsad. Männiriisika rühm saatis kooliteele Oliveri ja Sandra. Nende lasteaiaaeg sai sellega läbi. See aasta oli neile põnev aasta- uus maja, uued õpetajad ning rühmakaaslased. See ühine aasta möödus kiiresti, üheskoos sai mängitud ja õpitud, naerdud ja vahel ka kurvastatud, vajadusel üksteist lohutatud. Nooremad lapsed ootasid neid alati lasteaeda ning küsisid nende järele, kui neid lasteaeda ei tulnud. Neile meeldis Sandra ja Oliveriga koos tegutseda. Nad olid rühmakaaslastele toredateks sõpradeks ja eeskujuks. Männiriisika suured ja väikesed soovivad teile, TUULT TIIBADESSE JA SIRGET KOOLITEED!“

Peale pidu ja tordi söömist läks rühm väljasõidule Seppami tallu. Seal oli võimalik lastel paitada ja sööta koduloomi. Suur kari kitsi, lambad, koerad Jessy ja Roxi, kassid, kaks toredat hobust, ühe nimi oli Juku, jänesed, erinevad kodulinnud. Eriti avaldas muljet Braama kukk, kes käis jalgu kaapides ringi. Lastele meeldis veel väga Vietnami rippkõhtsiga Paul, kes lastest ise midagi erilist ei arvanud ning tahtis ainult lõunauinakut teha. Kõigil neil loomadel on nimed, mis meile meelde ei jäänud. Tagasi sõites arvasime, et mõni koduloom on end bussi ära peitnud, kuna kosta oli nii Pauli kui ka kits Triibu häält. Õnneks kõrvad petsid meid, sest viis minutit hilje oli bussis vaikus ning enamus lapstest magas. Sellele väljasõidul selgusid ühtlasi meie rühma loomaarmastajad.                                       

Reedel, 28. mail, toimus lasteaias lõpupidu. Need peod on alati natuke kurvad aga siiski rõõmsad. Männiriisika rühm saatis kooliteele Oliveri ja Sandra. Nende lasteaiaaeg sai sellega läbi. See aasta oli neile põnev aasta- uus maja, uued õpetajad ning rühmakaaslased. See ühine aasta möödus kiiresti, üheskoos sai mängitud ja õpitud, naerdud ja vahel ka kurvastatud, vajadusel üksteist lohutatud. Nooremad lapsed ootasid neid alati lasteaeda ning küsisid nende järele, kui neid lasteaeda ei tulnud. Neile meeldis Sandra ja Oliveriga koos tegutseda. Nad olid rühmakaaslastele toredateks sõpradeks ja eeskujuks. Männiriisika suured ja väikesed soovivad teile, TUULT TIIBADESSE JA SIRGET KOOLITEED!“

Peale pidu ja tordi söömist läks rühm väljasõidule Seppami tallu. Seal oli võimalik lastel paitada ja sööta koduloomi. Suur kari kitsi, lambad, koerad Jessy ja Roxi, kassid, kaks toredat hobust, ühe nimi oli Juku, jänesed, erinevad kodulinnud. Eriti avaldas muljet Braama kukk, kes käis jalgu kaapides ringi. Lastele meeldis veel väga Vietnami rippkõhtsiga Paul, kes lastest ise midagi erilist ei arvanud ning tahtis ainult lõunauinakut teha. Kõigil neil loomadel on nimed, mis meile meelde ei jäänud. Tagasi sõites arvasime, et mõni koduloom on end bussi ära peitnud, kuna kosta oli nii Pauli kui ka kits Triibu häält. Õnneks kõrvad petsid meid, sest viis minutit hilje oli bussis vaikus ning enamus lapstest magas. Sellele väljasõidul selgusid ühtlasi meie rühma loomaarmastajad.