1. juulil 1932 registreeriti kohalt õpetaja k.t. Olga Kroon. Kernu v/v. kuulutas õpetaja valimised välja12. septembriks 1932. a. Valimistel kandideerisid 13 kandidaati. Kernu algkooli hoolekogu eelistas neist 2 kandidaati: end. õpetaja k./t. Olga Krooni ja Arnold Kurbelit. Kernu vallavolikogu valis Kernu algkooli õpetajaks Olga Krooni. Harju Maavalitsus valimist ei kinnitanud, kuna valimised olid korraldatud hilja. Lastevanemate koosolekul 4. okt. esines kõnega praost K. Thomson. Oma kõnes võrdles K. Thomson vana kooli uuega ning leidis, et praegune kool pakub lapsele enam kui vana kool. Lastevanemate ja õpetajate vahekorrast rääkis koolijuhataja R. Bibikov. Lastevanemate poolt valiti hoolekogusse Juhan Piksarv ja Mart Sitronlich, õppenõukogusse Konstantin Kulderknup. Koosoleku lõpul muist lastevanemaid avaldasid oma rahulolematust selle üle, et vallavolikogu oli õpetajaks valinud naisõpetaja. Kool töötas 3 komplektiga: 1.-2.kl. juhataja õp.M. Haber 3.-4.kl. juhataja õp.O. Kroon 5.-6.kl. juhataja õp. R. Bibikov Hoolekogu koosseis: esimees Mart Sitronlich laekur Eduard Traublum kirjatoim. Richard Bibikov, liikmed Gustav Reintam, O. Kroon ja J Piksarv. Õppenõukogu koosseis: R. Bibikov – koolijuhataja M. Haber – õpetaja O. Kroon – õpetaja M. Sitronlich – hoolekogu esindaja K. Kulderknup – lastevanemate esindaja. Koolitöö algas 1. oktoobril ja lõppes 28. mail 1932. a. Õpilasi üldandmestiku järgi oli 49 poeglast ja 40 tütarlast, kokku 89 õpilast. Kool korraldas 19. dets. koolipeo ühes jõulupuuga. Rahva osavõtt sellest oli elav. 1932. a. jaanuaris kerkis üles rahvamaja küsimus. Kernu vallavalitsus kutsus kokku hariduslikkude organisatsioonide esindajad selles asjas nõupidamisele. “Kernu valla rahvamajade küsimus oli neil päevil ärapeetud Kernu vallavalitsuse koosolekul arutusel. Praegu puudub Kernus rahvamaja ja selle aset on täitnud vallamaja ning Kernu ja Ruila koolimajad. Vallas ei leidu organisatsiooni, kes oleks nõus rahvamaja ehitamist oma peale võtma, kuna Kernu haridusseltsil on üüritud saal Kernu endisest härrastemajast, millist seni on lubatud kasutada nii koolidele kui ka kohalikkudele organisatsioonidele. Rahvamaja küsimust arutades otsustas vallavalitsus tunnistada tarvilikuks Kernu valda kahe rahvamaja asutamise, nimelt Kernu ja Ruilasse. Rahvamajadena kavatsetakse kasutada Ruilas senikaua, kuni koolimajale vastav juurdeehitus tehakse, koolimaja praegusel kujul, kuivõrd see ei sega koolitööd ja kahjuks ei ole majale. Kernus aga kasutada esialgu rahvamajana vallamaja, kus aga avalikke ettekandeid ei lubata. Ühtlasi otsustati vallavolikogule esineda ettepanekuga, et Ruila koolimajas saaks vajalik juurdeehitus tehtud ja et Kernu uue koolimaja ehitus Haibasse lähemal ajal lä- bi viidaks.” /Väljalõige “V. Maa”N 8. 10.I 32/ “Kernu vald hakkab uut koolimaja ehitama. Praegu on Kernu kool Kernu mõisa endises härrastemajas, mis kuulub eraisikule. Vallavolikogu arvab, et otstarbekohasem on koolile uus hoone ehitada. Uue koolimaja ehitusprojekt on haridus- ja sotsiaalministeeriumis kinnitatud. Eelarve järele läheks uue koolimaja ehitamine maksma 41 200 krooni. Juba 1930. a. muretseti valla poolt ehitamiseks vajalikke materjale 7000 krooni väärtuses. Käesoleval eelarve-aastal on ehituskapitali laekunud 4840 krooni ja järgmise kahe aasta jooksul loodetakse veel 4000 krooni uue koolimaja ehitamiseks kapitali koguda. Ka haridus- ja sotsiaalministeeriumi kaudu palutakse riiklikust koolimajade ehitusfondilt 15 000 krooni suuruses laenu. Harjumaa koolivalitsus toetab Kernu valla palvet laenusaamisel.” / Väljalõige “Pvl”nr.68.-9.III.32/ Kernu valla palve riiklise toetuse saamise asjas lükati tagasi. Vallavolikogu oma koosolekul 14. juunil otsustas ikkagi uue koolimaja ehitamisele asuda, kasutades selleks olemasolevat kapitali. Ehitustööd otsustati lõ- pulikult teostada riiklise toetuse abil 1933/34. eelarve aastal. 17. augustil 1932. a. anti vallavolikogu poolt ehitustööd vä- hempakkumise teel ins. Laupale välja. Lepingu kohaselt peab ettevõtja 15. novembriks hoone katuse alla viima. Internaadis viibisid 1931/32. õppeaastal 20-30 õpilast. Isetegevuse arendamiseks töötas kooli kooperatiiv, mis oli asutatud õp.R. Bibikovi poolt 1928. a. Kooperatiiv maksis igal aastal liikmetele 50-200 % dividendi. 1932. a. annetas kooperatiiv kooli hoolekogule ekskursiooni korraldamiseks ja sporditarvete muretsemiseks 44.65. 5.-6. kl. poolt klassijuhataja R. Bibikovi juhatusel ilmus ajaleht “Edu”, kus leidus sõnumeid koolielust ja sündmusist lähemast ümbrusest. Üldse ilmus 4 numbrit. Ajalehte paljundati šapirograafil. Kooli hoolekogu poolt jagati 23 õpilasele rahana, õppematerjali, riiete ja jalanõude näol toetusi 258,64 krooni eest. Trahvi määrati hoolekogu poolt korratu kooliskäimise eest ainult ühele lapsevanemale – 35 senti. 8. mail 1932. a. korraldati emadepäev. Sel päeval oli lastevanematele võimaldatud õppetöö pealtkuulamine. Viimastel tundidel korraldati aktus, kus esines kõnega koolijuhataja. Peale selle esinesid lapsed laulude ja deklamatsioonidega. Lastevanemaid oli ilmunud 20. 22. mail korraldati koolipidu. Kanti ette “ooper” “Kulupuu Juku”, rahvatantsu, deklamatsioone, koorilaule. Samal päeval oli ka võrkpalli võistlus Kernu ja Ruila algkooli meeskondade vahel, kus võitjaks tuli Kernu, tagajärjega 2:0. 2.-4. juunil korraldati ekskursioon ühiselt Ruila algkooliga Türi-Viljandi-Karksi-Otepää-Tartu-Põltsamaa. Osa võtsid 10 õpilast ja 2 õpetajat (R. Bibikov ja O. Kroon). Sõit teostus veoautos. Kooli lõpetasid: Salme Kõpper Arved Pauklin (cum laude) Oskar Pauklin Larissa Seep Johannes Vessenderf. Järeleksam saksa keeles mää- rati Johannes Bachmannile ja Voldemar Jengile. 11. septembril 1932. a. toimus pidulik koolimaja nurgakivi panemine. Aktusele oli kogunenud umbes 500 kodanikku. Jumalateenistuse pidas praost K. Thomson. Laulis Ruila Rahvaraamatukogu Seltsi laulukoor hr. Jüri Kruusi juhatusel. Nurgakivi panemisel koostati järgmine akt: “Käesolev akt on koostatud A.D. üks tuhat üheksasaja kolmekümne teisel (1932), iseseisva Eesti Vabariigi kestvuse viieteistkümnendal (15.) aastal, mihklikuu üheteistkümnendal (11.) päeval Kernu koolimajale nurgakivi panemise puhul korraldatud aktusel. Kernu koolimaja ehitatakse Kernu valla kodanikkude toetusel ja riikliku koolimajade ehitusfondist loodetavasti saadava 2% laenu abil. Senini on Kernu valla kodanikkude poolt vabatahtlikult annetatud 276 palki. Ehitatava koolimaja asukohaks on valitud Haiba asundusest eraldatud kr nr 36, mis asub Tallinna Pärnu maantee ääres.” | Kroonikaraamatut sirvis Liis Aasamaa