1937/38. õppeaasta Koolitöö algas I klassis 13. septembril, teistes klassides 27. septembril, lõppes kõigis klassides 28. mail 1938. Haridusminister määras õppejõududeks Erich Altmäe üheks aastaks ja õpetaja Olvi Krooni asemele, kes omal soovil ümber paigutati Ääsmäe algkooli õpetajaks, Hilda Lääne kuni 1. augustini 1938. Mõlemad määratud õppejõud kinnitati Hamini koolivalitsuse 16. veebruari 1938 otsusega vabariigi 20. aastapäeva puhul Kernu algkooli alalisteks õpetajateks alates 24. veebruarist 1938. Kool töötas 3 komplektiga: I–II klass (klassijuhataja Hilda Lääne), III–IV klass (klassijuhataja Erich Altmäe), V–VI klass (klassijuhataja Riivo Talgre). Õpilaste arv klassides: I klassis 9 poeg- ja 7 tütarlast, kokku 16 õpilast; II klassis 6 poeg- ja 10 tütarlast, kokku 16 õpilast; III klassis 12 poeg- ja 4 tütarlast, kokku 16 õpilast; IV klassis 5 poeg- ja 6 tütarlast, kokku 11 õpilast; V klassis 3 poeg- ja 12 tütarlast, kokku 15 õpilast; VI klassis 8 poeg- ja 5 tütarlast, kokku 13 õpilast. Koolis oli kokku 83 õpilast, nendest 43 poegja 44 tütarlast. Õppenõukogu liikmeteks olid: Riivo Talgre (koolijuhataja), Hilda Lääne (õpetaja), õppenõukogu sekretär Erich Altmäe (õpetaja), Jüri Tikenberg (lastevanemate esindaja), Jaan Puhm (hoolekogu esindaja). Hoolekogu liikmeteks olid: Johannes Leomar (esimees, lastevanemate esindaja), Eduard Traublum (laekur, kooliülalpidaja esindaja), Erich Altmäe (sekretär, õpetaja), Eduard Lehtsalu (abiesimees, lastevanemate esindaja), Jaan Puhm (kooliülalpidaja esindaja), Riivo Talgre (koolijuhataja). Koolitöö arenes takistusteta. 87st õpilasest ei suutnud klassikursust lõpetada ainult 5. Algkoolikursuse lõpetasid: Evald Eltermann (cum laude), Karin Ristikmäe (cum laude), H. Maltsaar, Elmar Ruus, Rudolf Piksarv, Julius Jansen, Henn Kraas, Heinrich Miller, Helmi Reintam, Helmi Leomar, Asta Puhm, Endel Soosaar, Elmar Beek. Internaati kasutasid 13 tütarlast ja 3 poeglast. Koolis töötasid järgmised organisatsioonid: “Kodutütarde Kernu rühm” 11 liikmega, “Koolikooperatiiv” 13 liikmega. Kool korraldas 4. oktoobril 1937 loomakaitsepäeva, 16. oktoobril hõimupäeva, 11. novembril langenutepäeva, 18. novembril Läti Vabariigi aastapäeva, 1. detsembril 1924. aasta sündmuste mälestamispäeva, 6. detsembril Soome Vabariigi aastapäeva, 22. detsembril jõulupuu, 17. jaanuaril 1938 muinsuskaitsepäeva, 16. veebruaril Leedu Vabariigi aastapäeva, 15. märtsil Ungari rahvuspüha, 3. mail Poola Vabariigi aastapäeva, 8. mail emadepäeva, 18. mail heatahtepäeva, 22. mail koolipeo, 29. mail algkoolilõpetajate päeva, 30.–31. mail ekskursiooni Haapsalusse ja Vormsi saarele (osavõtjaid 25 õpilast ja 3 õpetajat). 10. jaanuaril 1938 suri endine Kernu algkooli juhataja O. V. Kask. “O. V. Kask suri Kernus. 10. jaanuaril 1938. a. suri kauaaegne Hageri kihelkonna seltskonnategelane ja endine Kernu algkooli juhataja Otto-Wilhelm Kask. O. W. Kask oli Hageri Haridusseltsi, Hageri Kihelkonnakooli, end. Hageri Rahvamaja, Kernu Haridusseltsi ja Kernu puhkpillide energilisemaid asutajaid ja juhte. O. W. Kask sündis 4. jaanuaril 1871 Torma vallas. Lõpetas Tartu Õpetajate Seminari 1887. a. ja asus siis koolitöö- le, töötades Lilastvere ja Kernu algkoolis kuni 1929. a. Puhkepalgale asudes ei jäänud vana töö- kangelane puhkama, vaid ta organiseeris ja asutas Kernu Maanaiste Seltsi. Viimane O. Kase juhtimisel ja õhutusel ehitas Rahvamaja. Samuti oli ta kuni surmani Isamaaliidu Kernu osakonna juhatusliikmeks. O. W. Kaske mälestab tänutundes kogu Hageri kihelkond.” /ajaleht, dateerimata/ “Äkilise surma läbi lahkunud endist Kernu algkooli juhatajat ja seltskonnategelast Otto Kaske mälestavad Kernu vallavalitsus, Kernu algkool, Isamaaliidu Kernu osakond, Kernu Maanaiste Selts, Kernu Haridusselts, Kirna-Kohatu Kartuliühisus.” /ajaleht, kuulutus, dateerimata/ 1938/39. õppeaasta Õppetöö algas I klassis 12. septembril, teistes klassides 26. septembril ja lõppes 26. mail. Suvisel vaheajal teostati järgmised remonttööd: koolimaja vooderdamine ja värvimine, võimla seinte katmine vineeriga ja värvimine, V–VI klassi seinte katmine soomuspapiga ja värvimine, riietehoiuruumi ja klosettide seinte katmine vineeriga ja värvimine, pinkide värvimine. Kool töötas 3 komplektiga: I–II klass (klassijuhataja Hilda Lääne), III–IV klass (klassijuhataja Erich Altmäe) ja V–VI klass (klassijuhataja Riivo Talgre). Õpilaste arv klassides: I klassis 16 poeglast ja 6 tütarlast, kokku 22 õpilast; II klassis 9 poeglast ja 8 tütarlast, kokku 17 õpilast; III klassis 7 poeglast ja 10 tütarlast, kokku 17 õpilast; IV klassis 11 poeglast ja 6 tütarlast, kokku 17 õpilast; V klassis 4 poeglast ja 6 tütarlast, kokku 10 õpilast; VI klassis 3 poeglast ja 10 tütarlast, kokku 13 õpilast. Koolis oli kokku 96 õpilast, nendest 50 poeglast ja 46 tütarlast. Varbola vallast õppisid Kernu algkoolist Arnold Tuum V klassis, Heljo Kaljuste IV klassis, Asta Kaljusaar IV klassis, Paula Kaljusaar IV klassis, Vaike Randaja III klassis, Endel Kaljusaar I klassis. Vanuse tõttu vabanesid koolikohustusest ning lahkusid koolist selle kursust lõpetamata Helmi Kruus V klassis ja Lydia Pootsmann V klassis. Elukoha muutmise tõttu lahkusid koolist Oskar Kaerpõld III klassis, Leida Siim II klassis, Raimund Tiismann I klassis, Ülo Kareva I klassis ja Vilma Kareva III klassis. 1938. aasta lõpetajatest läks edasi õppima Helmi Reintam Rapla progümnaasiumi II klassi. Internaati kasutas 9 tütarlast. Nädala toidunorm 9 õpilasele oli 2,5 kg tangu 0.75 krooni 2,5 kg sealiha 2.00 4 kg looma/lambaliha 2.00 3 kg herneid 0.90 16 l piima 1.60 0,5 kg püülijahu 0.20 1 ämber kilusid 2.00 3 kg porgandeid 0.30 1 vakk kartuleid 1.00 3 kg kaalikaid 0.10 1 kg võid 1.80 1 pk kohvi 0.50 50 gr teed 0.50 2 kg räimi 0.40 4 kg suhkrut 1.92 24 kg leiba 1.68 soola ja sibulaid 0.10 Kokku 17.95 krooni. Hoolekogu määras toetust kokku 22 õpilasele: õppevahendite näol 77.91 krooni 22 õpilasele jalanõude näol 30.10 krooni 4 õpilasele. Selleks määras riik 56.00 krooni, vald 34.66 krooni ja hoolekogu 19.35 krooni Kooli hoolekogu koosseis: Karl Kannelmäe (esimees, lastevanemate esindaja), Jüri Lehtmaa (laekur, lastevanemate esindaja), Jaan Puhm (esimehe abi), Eduard Traublum (ametita liige), Erich Altmäe (õpetaja), Riivo Talgre (koolijuhataja). Õppenõukogu koosseis: Riivo Talgre (juhataja), Hilda Lää- ne (sekretär, õpetaja), Erich Altmäe (sekretäri abi, õpetaja), Karl Kannelmäe (hoolekogu esindaja), Johannes Virma (lastevanemate esindaja). Lastevanemate koosolekuid peeti kaks: 2. oktoobril 1938 ja 12. märtsil 1939. 2. oktoobri 1938 lastevanemate koosoleku päevakord oli: 1. koosoleku rakendamine 2. noorte organisatsioonide vajalikkusest (E. Altmäe) 3. koduse ja koolikasvatuse ühtlustamisest (R. Talgre) 4. puhtuse vajadusest (õpetaja H. Lääne) 5. lastevanemate esindaja valimine õppenõukogusse ja hoolekogusse 12. märtsil oli päevakorras: 1. koosoleku rakendamine 2. ülevaade Kernu algkooli õpilaste tervislikust olukorrast (R. Talgre ja A. Ernesaks) 3. õpilaste toitlustamisest (Saku Kodumajanduskooli õpetaja pr. Kalle) 4. õpilaste riietamisest (R. Talgre) Õpilaste toitlustamisolude parandamiseks korraldas kool nõupidamise, millest võtsid osa omavalitsuse, kooli hoolekogu, naisorganisatsioonide esindajad, õpetajad ja kooliarst. Nõupidamisel võeti vastu järgmised resolutsioonid: “Et õpilaste tervis sooja eine puudumise all ei kannataks tuleb: 1. hoolitseda selle eest, et kõik õpilased saaksid suurel vaheajal klaasi piima. Vanemad, kellel võimalik, annavad lastele piima kaasa. Vaesematele õpilastele, kelle vanematel ei ole lehma, tuleb piima muretseda vaesematele õpilastele määratud summade arvel, 2. nõuda õpilastelt, et igaüks rajab omas kodus porgandi-, kaalika- ja peedipeenrad, millelt saadud saagi nad kasutaksid kooli einel, sest porgandid, kaalikad ja peedid on vajalikud vitamiinide sisaldavuse ja hammastele tervendava mõju pärast, 3. vanematele soovitada õpilastele kaasa anda täisväärtuslikku ja mitmekesist einet mitmesuguste võileibade näol. Selleks korraldada laste vanematele ühepäevased õpilaste toitlustamise kursused, 4.  propageerida kohupiima, kui väärtusliku toitaine tarvitamist, kuna selle valmistamist Harjumaa taludes ei tunta.” Kooli hoolekogu koraldas 21. detsembril 1938 kooli jõulupuu ja 14. mail 1938 koolipeo ja emadepäeva. Emadepäevast võttis osa umbes 100 inimest. Peo eeskavale müüdi 129 pää- setähte. Peo puhastulu oli 54.98 krooni. Kooli lõpetajate päev korraldati 29. mail 1938. Kooli lõpetajate päeval viibisid ka Ruila algkooli lõpetajad. Kernu algkoolis lõpetasid 6. klassi kursuse: 1. Jenk, Linda 2. Kannelmäe, Lydia 3. Lehtmaa, Nelli 4. Neunberg, Lisette 5. Piksarv, Nelli-Melanie 6. Põldaru, Salme 7. Põldur, Laine 8. Roger, Ingelberg 9. Streimann, Elise 10. Tammsalu, Erich, 11. Traublum, Hilja 12. Traublum, Hiljard 13. Vartlaan, Heinrich Õpetaja Erich Altmäe vabastati HM Kooliosakonna otsusega teenistuskohustuste täitmisest Kernu algkoolis arvates 1. juulist 1939 kuni sõjaväeteenistusest vabanemiseni. Õpetaja Erich Altmäe asetäitjaks määrati arvates 1. augustist 1939 Johannes Kelder. Johannes Kelder lõpetas Tallinna Pedagoogiumi 1939. aasta kevadel. Hilda Lääne selgitab: “Sündisin Virumaal, Vao valla, Metskaevu külas, Salu talus 21. veebruaril 1915. aastal talupidaja tütrena. Alghariduse omandasin Põdrangu 4-klassilises Algkoolis, kuhu astusin 1923. aastal. 1927. aastal astusin Väike-Maarja 6-klassilisse Algkooli, mille lõpetasin 1929. aastal. Sama aasta sügisel jätkasin oma õppimist Rakvere Õpetajate Seminaris, mille sulgemise järele 1932. aastal astusin Tallinna Pedagoogiumi juures töötavasse Õpetajate Seminari 4. klassi. Seminari lõpetasin 1935. aastal. Õpetaja praktikaaastad töötasin Raiküla Lastekodus õpetaja-kasvatajana. Õpetaja kutse omandasin 1937. aastal Tallinna Pedagoogiumis. 1937. aastast alates töötan Kernu 6-klassilises Algkoolis õpetajana.” 1939/40. õppeaasta Koolitöö algas 11. septembril I klassis, teistes klassides 25. septembril 1939. Koolitöö lõppes 24. mail 1940. Koolitöö seisis pakaseilma tõttu 8, 17, 18, 19. ja 20. jaanuaril, 2, 3, 7, 8, 9, 10, 15, 19. ja 20. veebruaril – kokku 14 päeva. Kool töötas 3 komplektiga